Pimeduse ja valguse võitlejad kogunemas.
Maailma loomine ja Leping!
Enne aegade algust
Alguses, isegi enne aega, oli kaos. Üüratud jõud liikusid keeristena vormitus tühjuses, üritades seda enda näo järgi kujundada.
Aeglaselt tõusid neist võimsaimad Valgus ja Pimedus ning tõrjusid välja kõik teised. Nende vihane taplus raputas maailma alustalasid. Selle võitluse käigus sündis nii, et loodi ja hävitati palju asju, nii kauneid, kui kohutavaid. Tühjusest tekkisid uued jõud, paljud neist lakkasid aga paljud kestsid. Siiski ei olnud endiselt olemas ei elu ega surma, sest aeg iseeneses ei eksisteerinud veel.
Võitluse ägenedes hakkasid üha enamad ja enamad väiksemad jõud ennast liitu heitma kas Valguse või Pimedusega. Peagi oli ilma kakspoolsus kujutatud kõiges. Ja see oli asjade kord – kaks poolust vaenujalal.
Ja näe! Korraga lakkas kaos ja lakkas tühjus ning aeg sai olema. Ja kuna oli aeg siis oli asjadel ka algus ja lõpp, oli elu ja surm, ning esmakordselt igaviku jooksul, oli mida kaotada.
Tormi silmas
Jahmunult ja üllatunult, selle muutuse üle, jõud peatusid. Ja habras vaherahu sai loodud sellel üürikesel viivul. Otsustati, et tasakaal peab püsima Valguse ja Pimeduse vahel. Maailm ja kõik selles olev, jagati võrdselt ning vastumeelselt nõustusid kõik jõud selle jaotusega.
Selle õhkõrna vaherahu ajal ilmusid esimesed surelikud. Vaid üürikesed elusähvakud, jõudude igavese eksistentsi kõrval, tulid nad mitmetes vormides, ühed tugevamad, teised nõrgemad. Ja nagu tõusev laine, paljunesid ja kasvasid nad rahu ajal ning muutusid võimsaks - omal moel.
Ent endiselt oli pinna all peidus varjatud vaenu kui ka avalikku tüli. Jõud vahetasid pooli ja ka vastilmunud surelikud sekkusid sellesse kõikehõlmavasse võitlusesse. Kord oli taas ohustatud.
Lepe
Et mitte muuta olevat taas olematuks, kaotada seda mis oli võidetud, et mitte langeda tagasi kaosesse, peatusid jõud taas. Seekord mõistsid jõud, et rahu säilitamiseks peab üks, Valgus või Pimedus olema kuulutatud võimsamaks. Otsustamaks seda valisid nad noore Ancalagoni, esimese tema soost ja paljudest tulevatest – lohe.
Nii pandi alus Leppele:
I. Üks jõududest on võimsam ja hoiab tasakaalu
II. Teine jõududest saab võimsama välja kutsuda
III. Väljakutse saab esitada ainult korra aasta jooksul
IV. Väljakutse tulemuse nimel võivad võidelda ainult surelikud
V. Surelikud võivad vabalt valida kummal poolel nad võitlevad
VI. Jõud võivad surelikke innustada aga mitte aidata
VII. Võitja nimetatakse Ancalagoni poolt
Nii juhtuski, et kõige nõrgemad hoidsid kõige tugevamate saatust enda kätes. See oli nende surelikkus mis andis selle võimu. Sest kui ka kõik surelikud seoksid ennast ühe poolega, oleksid nad endiselt lühikeste eludega ning nende lastel oleks taas valikuvabadus.
Lahinguvälja Loomine
Sügaval põhjalas, kaugel kõigest elavast, loodi lahinguväli. Ja kord iga aasta jooksul saavad surelike maade parimad sõdalased kutse. Kutse jätta oma kojad ja liitudes kas Valguse või Pimedusega, otsustada kumb saab olema võimsam tuleval aastal.
Igal aastal, sügisese pööripäeva aegu, kui nii Valgus kui Pimedus on sama jõuga, toimub Põhjala Pööripäev. See sõdalaste ja teiste surelike jõudude kogunemine ning pidustused on legendaarsed.
Ei maagiat ega jõudude poolt antud võimeid ei tohi Lahinguväljal kasutada. Ainult Ancalagoni antud kingitused võivad muuta reaalsust mida valitseb vahe mõõk või terav keel.
Kõik mida jõud teha saavad on innustada enda järgijaid ja loota võita nende ja nende laste jätkuvat lojaalsust, tulevasteks aastateks.
Aga see valik on vaba ja iga sureliku teha – igal aastal uuesti. Nii on, et Lahinguväljal surres, lähevad kõik surelikud Valhalla saalidesse, kust nad saavad vabalt lahkuda kas omadele maadele või tagasi enda kaaslaste juurde Põhjala Pööripäeva Lahinguväljale.